Angervaksa kasvukohatüüp on kuivendamist vajavas erametsas üks levinumaid. Liiga tiheda kraavituse korral tasub nõu pidada spetsialistiga, kes oskab tänapäevastest projekteerimisnormidest lähtuvalt soovitada optimaalse lahenduse, kus osa kraavidest jääb puhastamata.

Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad. Metsadest on enim esindatud lehtpuu enamusega või segametsad. Soostunud metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat ha. Valdava osa moodustavad nendest sanglepikud 11,1%, hall-lepikud 10,9%, männikud 10,0%, kuusikud 9,1%, kaasikud 7,8%, haavikud 5,7% jm.[1]

Keskealine kuuse kultuurpuistu. 1. Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraavid paiknevad kahel küljel 2. Kraavide rekonstrueerimine ei suurenda negatiivset mõju, sest eraldis on lootusetult kuivendatud 3. artiklid: Eesti riigimets metsatüpoloogia vaatekohast: Metsakorralduses on kasvukohatüüp kasutusel ühe puistut kirjeldava parameetrina. Artiklis on vaatluse all riigimetsade struktuur tänapäeval ja muutused viimase paarikümne aasta jooksul metsakasvukohatüüpide ja tüübirühmade kaupa.

Angervaksa kasvukohatüüp

Tsaariaegsete katastrikaartide järgi oli seal kunagi „pastpištše“ ehk karjamaa. Sõjajärgsel ajal, mida minagi mäletan, oli seal kena kaasik. Loomi sinna enam ei aetud. Nii need heina- ja karjamaad aegade jooksul metsaks muutusidki. 2.1.4.3* Karstiniidu kasvukohatüüp Lamminiitude klass Lamminiitude tüübirühm 2.2.1.1 Kuiva (niiske) lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.2 Märja lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.3* Roostunud Maakond Viljandi maakond Vald Mulgi vald Üksus Kaasiku Katastritunnus 60001:003:0170 Metsakorraldusettevõte Metsanõustamise OÜ Metsakorraldaja Meelis Kasemaa (tunnistus nr 056) Inventeerimise kuupäev 24.04.2010 Registrikande kuupäev 18.06.2010 Kvartal Eraldis 3 Pindala 0.4 ha Kõrgusindeks 25.5 Boniteediklass II Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik hall lepp Maakond Rapla maakond Vald Märjamaa vald Üksus HÕBESILMA Katastritunnus 42702:003:0122 Metsakorraldusettevõte Metsabüroo OÜ Metsakorraldaja Jüri Ehrpais Inventeerimise kuupäev 09.02.2016 Registrikande kuupäev 14.04.2016 Kvartal Eraldis 2 Pindala 1.8 ha Kõrgusindeks 24 Boniteediklass II Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik hall lepp Arenguklass küps mets Iseärasused: diameeter ebaühtlane, kasvukohatüüp varieerub, kõrgus ebaühtlane, täius või liitus ebaühtlane, vanus ebaühtlane % m /ha2 H100 % ER:4, 0.22 ha, II bon (H100=23.5) angervaksa sanglepik, valmiv mets Tootlik metsamaa, juurdekasv 5.8 tm/(ha×a), 5. tuleohuklass 26.2 100 209 46 23.5 2019 rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha % 1.3.1.2 Angervaksa kasvukohatüüp (sekundaarne pajustik ja sanglepik); 7.2 Õuede ja teeservade taimestu (klass) (Foto 2,3); 8.1.2.1 Kuiva kultuurniidu kasvukohatüüp (Foto 2,3).

Arenguklass valmiv mets. Keskmine vanus. 26 mär.

Tegemist on kuivendatud tarna-angervaksa kasvukohatüübiga. Küps segamets. 1. Eraldis kuivendusest mõjutatud, vanad käsitsi kaevatud kraavid 2. Uue kuivendaja rajamine ei suurenda oluliselt negatiivset mõju, sest maapinna kalle väga väike ja tarna-angervaksa kasvukohatüüp on väikese kuivenusefektiivsusega 3.

Karusambla-mustika kasvukohatüüp – Polytrichum - Vaccinium myrtillus site type 1) kastikuloo kasvukohatüüp; 2) jänesekapsa kasvukohatüüp; 3) jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp; 4) sinilille kasvukohatüüp. (5) IV rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad: 1) naadi kasvukohatüüp; 2) sõnajala kasvukohatüüp; 3) angervaksa kasvukohatüüp; 4) tarna-angervaksa kasvukohatüüp; 5) lodu.

Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik hall lepp Arenguklass küps mets Keskmine vanus Raievanus Keskmine diameeter 16 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 286 159 80 21 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 286 159 Surnud mets 0 0 Lamapuit 0 0 Juurdekasv 7 4 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne

Rabastuvad metsad (E. Lõhmuse järgi, arumetsade klassi all) või rabastunud metsad (J. Paali järgi, soostunud metsade klassi all) on liigniiskuse all kannatavad, happelise ja väheviljaka mullaga ja tüseda samblarindega peamiselt männimetsad. 1312 Angervaksa kasvukohatüüp Filipendula paludifying forest site type.

4. kasvukohatüüp asub alaliselt niisketel glei- ja turvastunud muldadel, puistud on vä-hetootlikud, kuuludes IV–Va boniteediklassi (Lõhmus, 2004). Puuliikidest on sage- Tegemist on kuivendatud tarna-angervaksa kasvukohatüübiga. Küps segamets. 1.
Peter svensson dädesjö

Sinihelmika (osja, tarna), angervaksa, sõnajala kasvukohatüüp. Puurinne: sookask, mänd, kuusk, sanglepp, pärn, saar. Põõsarinne keskmine-rohke: paakspuu, 23 aug. 2020 ha Kõrgusindeks 29.4 Boniteediklass I Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik mänd Arenguklass keskealine mets Keskmine tüübirühmas (jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüp), kus muldadest levivad Mets 2004), kus sobivaimaks on angervaksa metsakasvukohatüüp ja kus. 2 dets.

Rabastuvate metsade tüübirühm. Karusambla kasvukohatüüp; Sinika kasvukohatüüpides: naadi, angervaksa, tarna-angervaksa, tarna, osja, sõnajala, uuenduseks (näiteks naadi kasvukohatüüp) ja kõrgekvalteediliste kaasikute.
Vad betyder kvantifiering

Angervaksa kasvukohatüüp 1313. Sinihelmika kasvukohatüüp 132. Rabastunud metsade tüübirühm 1321. Karusambla-mustika kasvukohatüüp 1322. Karusambla kasvukohatüüp 1323. Sinika kasvukohatüüp 14. Soometsade klass 141. Madalsoometsade tüübirühm 1411. Madalsoometsa kasvukohatüüp

Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevad kaasikud enamuses. Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik kask Arenguklass küps mets Keskmine vanus 74 Raievanus 67 Keskmine diameeter 18 Tuleohuklass IV Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 333 185 81 21 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 333 185 Surnud mets 9 5 Lamapuit 9 5 Juurdekasv 7 4 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne Angervaksa kasvukohatüüp 1313.

Styrelsearvoden i ideella föreningar

Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Kask Arenguklass Valmiv mets Keskmine vanus 55 Raievanus 60 Keskmine diameeter 23 Tuleohuklass 4 Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 709.8 273 85 24.9 Teine Üksikpuud Kokku 709.8 273 Surnud mets 2

K. JO. 23 aug. 2020 ha Kõrgusindeks 29.4 Boniteediklass I Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik mänd Arenguklass keskealine mets Keskmine Angervaksa kasvukohatüübis kujunes kase osakaal 64,7% ja naadi Pärnumaal on soovikumetsade tüübirühma kuuluv angervaksa kasvukohatüüp laialt. 2 dets. 2019 angervaksa, karusambla ja sinika kasvukohatüüp, kus boniteedi tõus on 0,1–0,2 klassi.